See, kui palju inimesed enda kohta Internetis näidata tahavad, on igaühe enda otsustada. Teine asi on aga see, kui ei tehta teadlikku otsust, ignoreeritakse olukorda ja hiljem süüdistatakse veebiteenuseid ja teisi inimesi selles, et nende kohta on liiga palju teada saadud. Kui mul tuleb tegemist mõne uue inimesega, siis alati otsin teda Google’is. Mõnikord olen saanud reaktsioone nagu “sa googeldasid teda?! miks sa seda tegid??” nagu ma oleks sisse murdnud politsei staapi ja varastanud ülisalajased dokumendid. Seega siin paar olulist asja, mida peaks Internetis suhtlemise ja privaatsuse kohta teadma.
1) Kellegi nime Google’is otsimine ei ole kuritegu. Tõepoolest ei ole. Kui keegi otsib “Helena Rebane” Google’is ja peaks leidma, et ma olen kirjutanud väga kriitilise kommentaari kuskil blogis, siis nii see ka on ja selle leidmine ei peaks mitte kelleski süütunnet tekitama. Google leiab inimese tegevuse Internetis nii pea, kui ta on kasutanud oma õiget nime või sotsiaalmeedia profiili (näiteks paljudel veebilehtedel saad jätta kommentaari oma Facebooki profiili alt).
2) Iga avaliku tegevusega Internetis jätad sa endast mingi jälje. Sa ise mõjutad oma avalikku profiili. Kui sul on radikaalsed arvamused mõnest religioonist ja avaldad neid kuskil foorumis oma nime alt, siis sind Internetis otsides leiab igaüks selle üles. Pole vaja tingimata varjata oma tõekspidamisi ja arvamusi, kuid kui sa ei ole 100% kindel, kas tahad, et igaüks saab nendest teada, siis parem ole ettevaatlik, mida ütled.
3) Kui Google’ist tuleb sinu kohta väga vastakaid tulemusi, siis on see enamasti su enda süü. Ei ole mõtet süüdistada inimest, kes Google’is su nime otsis (vt punkt 1) ega seda veebilehte, millega end seostanud oled. Kui just keegi ei hakka sind avalikul lehel laimama, saad sa oma avalikku profiili ise mõjutada. Kui tunned häbi selle kohta, mida Google’i otsingus enda kohta leiad, siis on arvatavasti hea mõte üle vaadata oma suhtlus Internetis.
4) Kui sa ei ole kindel, kes sinu postitusi lugeda saab, siis vaata üle oma privaatsuse seaded. Näiteks hiljuti muutis Facebook privaatsuse seadeid ja kui sa pole juba üle vaadanud, kuidas teised sinu profiili näevad, siis soovitan soojalt üle kontrollida. Ma ise vaatasin kolm korda üle, enne kui olin kindel, et minu positused ja isiklikud pildid on nähtavad õigetele inimestele. Kui vajad rohkem informatsiooni, loe lisasoovitusi Facebook’i privaatsusseadete kohta.
Kui sa seda veel kunagi teinud ei ole, siis nüüd on see aeg – lase oma nimi Google’ist läbi ja vaata, mis tulemused saad. Kui oled sellega rahul, mida näed – palju õnne! Kui ei ole, siis on sellest midagi õppida ja saad oma avalikku profiili tulevikus paremini hallata.
Õiget juttu räägid. Olen ka viimasel ajal püüdnud enese interneti identiteeti korrastada ja teen seda jätkuvalt, kuna peale pikka risustamist on selle ära koristamine pikaldane protsess. Püüan alles jätta need, millest arvan, et mulle kunagi kasu on ja selliseid ka juurde tekitada.
Jah, kindlasti on lihtsam jätkuvalt panna tähele, mida endast Internetti maha jätad, kui sellist suurpuhastust teha. Endast jälje kustutamine võib päris pikaks protsessiks kujuneda. Ma arvan, et see tekitab ka veidi rohkem valvsust inimestes – Internet ei ole enam niivõrd kohaks, kus ennast unustamatult emotsionaalselt maha laadida (näiteks negatiivseid kommentaare tulistades) või mõtlematuid arvamusi välja öelda.
[...] on õnneks hakatud rohkem tähelepanu pöörama sellele, millise jälje jätame endast internetti. Kui sa pole ennast veel googeldanud, siis tasub seda kindlasti teha. Ja oma Facebooki privaatsuse seadmed tasub ka üle vaadata. Samas, kui täiskasvanud kodanikud on [...]