Kujuta nüüd ette, et oled sündinud 2010. aastal. Sinu imikueas tegemisi on salvestatud nii YouTube’i kui Flickrisse. Ehk on su vanemad sulle isegi Facebooki konto teinud ja kõik oma tuttavad sulle sõbraks kutsunud. Peale selle on sinust sinna juba pilte üles riputatud alates sellest hetkest, kui olid vaid mõnetunnine.

Paar aastat läheb mööda, saad endale esimesed sõbrad, lähed lasteaeda ja kooli ja enne, kui sa oma klassikaaslastega lähemalt tutvuda jõuad, on neil olnud võimalus näha sinu (ehk isegi alasti) beebipilte ja igasuguseid “armsaid” asju, mida sa oma varajases lapsepõlves teinud oled. Ja jummal hoidku selle eest, kui sinust on mingi video virtuaalsel teel kulutulena levima hakanud!

Facebookis jälgivad sinu sõbrunemisi ja sõpradevahelisi suhtlemisi ema-isa tuttavad ja sõbrad. Sinu privaatsus on juba eos tuhastatud. Nii näib see vähemalt praegu. Võib ka muidugi juhtuda, et kuna oled harjunud sellises rambivalguses elama, siis saab see sinu jaoks standardiks.

Kuid millal saabub ikkagi see aeg, kui saad hakata ise oma elu netis kontrollima? Millal saab laps öelda oma vanematele, et ta ei taha videosid ja pilte internetis kõigile näidata? Ja kes ütleb, millist sisu tohib oma lapse kohta avaldada? Selle kohaseid reegleid napib, kuid ma arvan, et heaks tavaks peaks olema tegutsemine “kui ma enda kohta seda infot ei jagaks, siis ei tee ma seda ka oma lapsega”. Seega, kui sa iseendast ei taha videot YouTube’i panna, ära pane seda ka oma lapse kohta. Kui sa endast ei taha poolpaljaid pilte Facebooki üles riputada, ära tee seda ka oma lapsele.

Ja peale selle tuleb ka järgida reegleid, mida Facebook ja muud taolised sotsiaalvõrgustikud on seadnud. Näiteks Facebook ei luba mitte ühelgi alla 13-aastasel kontot luua. Ega nende vanematel.

Inimesed kasutavad Facebooki, kuna nende sõbrad seda teevad

Facebooki põhifunktsioon on anda inimestele võimaluse suhelda oma sõpradega virtuaalsel teel. Kui su sõpru seal ei ole, ei ole sul ka kellegagi suhelda. Samas on jube jama olla ainuke inimene sõpruskonnast, kes jääb suhtlusest välja – meil kõigile on ju sotsiaalne elu oluline.

Meie ego ei luba Facebooki maha jätta

See võib küll veidi negatiivsena kõlada, kui minu arvates on tegemist täiesti normaalse nähtusega. Samamoodi nagu tahame sõpradega suhelda, on meil vajadus ennast väljendada ja endale tähelepanu tuua.

Jagame Facebooki kaudu infot, mis meile on oluline ja mida arvame, et ka sõpradele võib meeldida. Räägime oma elust, jagame oma pilte, väljendame oma arvamust – seda kõike sellepärast, et arvame, et meie sõpradele läheb see korda. Ja lähebki. Kuid olen veendunud, et ka meile endile läheb see korda, kui saame ennast maailmaga jagada ja saada sellele positiivset tagasisidet.

See on hiiglama hea meelelahutus!

Kui palju sa päevas Facebooki peale kulutad? Eestlaste kohta ei oska täpselt öelda, aga USAs kulutavad inimesed Facebooki peale juba palju rohkem aega kui näiteks Google’i ja Yahoo peale. Ja see aeg, mis seal kulutatakse, pikeneb kogu aeg. Miks see nii on?

Arvan, et peale selle, et saab inimestega suhelda, on Facebook lihtsalt äärmiselt heaks meelelahutusallikaks. Kõikvõimalikud aplikatsioonid, mängud, videod, auhinnamängud jne – viise huvitavalt meelt lahutada on küll ja küll. Pole siis ime, et ka töö ajal inimesed igavusest ennast Facebooki unustavad.

Mul on üksikud tuttavad, kes on otsustanud Facebookiga lõpparved teha. Nad kõik tegid seda ja nad kõik on nüüd tagasi.

Minu nägemus asjast on see, et kui sa tahad, et su ettevõtet on hästi võimalik kätte saada, siis peab sul olema midagi rohkemat kui vaid tavaline kontaktankeet. Ja see ei aita, kui selle kõrval promod oma Facebooki lehekülge – kui ühes kohas näitad oma avatust ja teisalt kinnisust, siis see lihtsalt ei klapi. Potentsiaalne klient ei lähe fännileheküljele pakkumist küsima.

Kõige parematel kontaktlehekülgedel oli…

1) E-maili aadress, kõige paremal juhul mitte ainult üldine, vaid isikuline e-maili aadress – on alati hea teada, kellega ühendust võetakse.

2) Kontaktisikute nimed, ametikoht ja pilt – see lõi palju lähedasema tunde ja oli lihtsam ühendust võtta

3) Aadress (nii külastus- kui postiaadress), telefoninumber  - tundub loogilisena, kuid puudus paljudel ettevõtetel. Heaks lisandiks on kaart, kust saab kohe näha, kus kohas see ettevõte asub

4) Eriliselt tähelepanu tõmbas, kui kontaktisikud olid välja toonud ka rohkem informatsiooni enda kohta, näiteks oma blogi aadressi, Twitteri konto jne.

Nagu alati, seda on parem öelda kui teha, kuid kui klientidele kättesaadavus on ettevõttele oluline, siis tasub mõelda läbi, kuidas sa ise kliendina tahaksid ettevõttega kontakteeruda. Ja kui kontaktandmed ei ole piisavalt hästi välja toodud, siis ei ole ka vahet kui hästi ettevõte on sotsiaalmeedias esindatud.

Mis on Google’i sotsiaalne otsing (Google social search)?

See on eksperimentaalne otsinguvõimalus, mis otsib sotsiaalse meediaga seonduvat sisu Internetis. Seega ei tule otsingu tulemustes esile mitte tavalised Interneti leheküljed, vaid blogipostitused, Facebook ja Twitter staatused, uudised, foorumite postitused jne. Milliseid tulemusi täpselt saada tahad, on su enda otsustada. Seega, kui näiteks otsid konkreetselt uusi blogiposte Tallinnas reisimise kohta, siis võid filtreerida vaid blogipostid märksõnade “Tallinn travel” all. Samuti võid valida, mis aja jooksul kirjutatud sissekanded ilmuvad su otsingusse.

Google social search

Milles see sind aidata võib?

Kuna sotsiaalses meedias leviv informatsioon liigub palju kiiremini kui muu Internetis pesitsev info, siis on see kõige kiiremaks viisiks teada saada, mis on kõige rohkem räägitud ja värskemad uudised sind huvitavas valdkonnas. Ise kasutan tihtipeale viimase 24 tunni sissekandeid, mis annavad tõepoolest kõige värskemad uudised igal ajahetkel.

See on ka üks lihtsamaid viise vaadata, mida inimesed räägivad sinu ettevõtte või brändi kohta, mille heaks sa töötad. Tänu sellele olen leidnud palju olulist informatsiooni foorumitest ja suutnud õigeaegselt sekkuda vestlustesse, mis on mulle olulised.

Kuidas sa saad seda kasutada?

See otsinguvariant ei ole automaatselt lisatud su otsingule, kuna see on veel eksperimenteerimise järgus. Kui aga lähed http://www.google.com/experimental ja otsid seal Google Social Search, siis leiad selle kindlalt üles (khmm.. teine variant – lihtsalt googelda “Google Social Search”). Peale selle aktiveerimist näed alati oma Google’i otsingus linki “Options”, mis avab sulle võimaluse teha sama otsing sotsiaalses meedias. Sealt saad ka valida oma tulemuste ajaperioodi. Nii lihtne see ongi.

Kui sul on olud teistsuguseid kogemusi Google sotsiaalse meedia otsinguga, siis kindlasti anna komentaarides märku. Oleks väga hea kuulda, kuidas teised seda kasutavad!

1) Kellegi nime Google’is otsimine ei ole kuritegu. Tõepoolest ei ole. Kui keegi otsib “Helena Rebane” Google’is ja peaks leidma, et ma olen kirjutanud väga kriitilise kommentaari kuskil blogis, siis nii see ka on ja selle leidmine ei peaks mitte kelleski süütunnet tekitama. Google leiab inimese tegevuse Internetis nii pea, kui ta on kasutanud oma õiget nime või sotsiaalmeedia profiili (näiteks paljudel veebilehtedel saad jätta kommentaari oma Facebooki profiili alt).

2) Iga avaliku tegevusega Internetis jätad sa endast mingi jälje. Sa ise mõjutad oma avalikku profiili. Kui sul on radikaalsed arvamused mõnest religioonist ja avaldad neid kuskil foorumis oma nime alt, siis sind Internetis otsides leiab igaüks selle üles. Pole vaja tingimata varjata oma tõekspidamisi ja arvamusi, kuid kui sa ei ole 100% kindel, kas tahad, et igaüks saab nendest teada, siis parem ole ettevaatlik, mida ütled.

3) Kui Google’ist tuleb sinu kohta väga vastakaid tulemusi, siis on see enamasti su enda süü. Ei ole mõtet süüdistada inimest, kes Google’is su nime otsis (vt punkt 1) ega seda veebilehte, millega end seostanud oled. Kui just keegi ei hakka sind avalikul lehel laimama, saad sa oma avalikku profiili ise mõjutada. Kui tunned häbi selle kohta, mida Google’i otsingus enda kohta leiad, siis on arvatavasti hea mõte üle vaadata oma suhtlus Internetis.

4) Kui sa ei ole kindel, kes sinu postitusi lugeda saab, siis vaata üle oma privaatsuse seaded. Näiteks hiljuti muutis Facebook privaatsuse seadeid ja kui sa pole juba üle vaadanud, kuidas teised sinu profiili näevad, siis soovitan soojalt üle kontrollida. Ma ise vaatasin kolm korda üle, enne kui olin kindel, et minu positused ja isiklikud pildid on nähtavad õigetele inimestele. Kui vajad rohkem informatsiooni, loe lisasoovitusi Facebook’i privaatsusseadete kohta.

Kui sa seda veel kunagi teinud ei ole, siis nüüd on see aeg – lase oma nimi Google’ist läbi ja vaata, mis tulemused saad. Kui oled sellega rahul, mida näed – palju õnne! Kui ei ole, siis on sellest midagi õppida ja saad oma avalikku profiili tulevikus paremini hallata.

Paljud ettevõtted Eestis on juba sotsiaalses meedias suhtlemisega algust teinud. Mõnes muus maailma nurgas tegeletakse asjaga aga juba üsna ammu ja väga jõudsalt. Näiteks USAs töötab sotsiaalse meedia suhtluse alal päris suur hulk inimesi. Osad neist keskenduvad spetsiaalselt sotsaalse meedia suhtlusele, teistel on see kombineeritud (interneti)turunduse või üldise kommunikatsiooniga.

Viimasel ajal olen näinud, et sotsiaalse meedia kallal töötajaid on ka siia maailmanurka juurde hakanud tekkima. Kuigi selleks eraldi inimesi ei ole veel väga palju palgatud, ostetakse teenust sisse või tööülesanded on tehtud kellegi teise töö osaks. Variante on palju ja iga ettevõte peab endale sobiva tee leidma.

Siin on mõned mõtted sellest, mida minu arvates ettevõte peaks läbi mõtlema enne kui läheb sotsiaalmeedia töötaja palkamiseks.

1. Eelarve ei tööta traditsioonilisel viisil

Sotsiaalmeedia ei maksa (peaaegu) midagi, peamiseks kuluks on vastava inimese palkamine ja temaga seotud kulud. Samas peaks tehtud töö tõstma ettevõtte tulemusi. Viimasel ajal räägitakse palju sotsiaalmeedia ROI’st (Return Of Investment). Nimelt ei ole seda alati väga kerge mõõta.

Segaduste vältimiseks võiksid sotsiaalmeediale tehtavad kulutused eelarves eraldi kirjas olla ja oodatud tulud (nii materiaalsed kui ka mittemateriaalsed) võiksid samuti olla nii palju defineeritud kui võimalik. Kui ei oska materiaalset tulu kohe mõõta, pane kirja mõned muud eesmärgid, mis hiljem teeksid ka edasise töö lihtsamaks.

2. Tegemist on väga kiiresti muutuva alaga

Seega otsid inimest, kes hoiab ennast pidevalt muutustega kursis ja oskab neid muudatusi ettevõtte jaoks ära kasutada. Pika turundusharidustee asemel peaks näiteks otsima inimese võimekkust online võimalusi ära tunda ja neile reageerida, võimekkust sotsiaalmeedia uudistekanalites ringi käia ja internetis vabat suhtlemist. Samuti on heaks näitajaks kui leiad inimese aktiivse suhtlejana erinevatest sotsiaalmeedia kanalitest.

3. Tee kindlaks, mille jaoks su ettevõttele sotsiaalmeedia suhtlust on vaja

Selle vajalikkus oleneb palju sellest, millise ettevõttega on tegu ja milliste teiste kanalite kaudu jõuad oma klientideni. Kui osade ettevõtete jaoks on sotsiaalmeedias suhtlemine kogu turunduse aluseks, siis teiste puhul on see pigem lisaväärtuseks.

Seega tee kindlaks, miks see sulle oluline on. Kui see on selge, siis tead ka, milliseid eesmärke endale sotsiaalmeediasuhtlusega luua ja kuidas erinevaid kanaleid kasutada.

Kui tahad veidi rohkem sel alal ringi vaadata ja näha, millised sotsiaalmeedia alased tööd on olemas, siis võiksid külastada näiteks jobsinsocialmedia.com.

Kas töötad ise sotsiaalmeedia alal? Ehk annad kommentaarides mõningaid lisasoovitusi neile, kes mõtlevad samuti palgata kedagi oma sotsiaalmeedia suhtlusega tegelema?

1. Teata kõigile, et otsid tööd

Olen märganud, et paljud ei julge välja öelda, et otsivad tööd, kuid tegelikult peaks toimima hoopis vastupidi. Teata oma sotsiaalsetest võrgustikes, et otsid tööd, nii et kõik su sõbrad-tuttavad on sellest teadlikud ja saaksid sind võimalusel aidata.

Kui teatad teistele, et otsid tööd, siis lisa kindlasti ka, mis alal sa tööd otsid või milles sa hea oled. Näiteks “Otsin uusi töövõimalusi raamatupidamise alal”. Võimalusel lisa näiteks ka link oma CVle või su isiklikule koduleheküljele, kust potentsiaalne tööandja saaks rohkem informatsiooni.

2. Jälgi, mida tööandja su kohta leida võib

Otsi Google’is oma nime ja vaata, mis tulemusi leiad. Samuti vaata võõra pilguga üle oma kasuatajainfo erinevates sotsiaalsetest võrgustikes. Paljud tööandjad nimelt otsivad kandidaatide kohta rohkem informatsiooni just neist levinud paikadest.

Seega jälgi, kas üldmulje sinust on positiivne või kas on ehk midagi, mida sa hea meelega ei tahaks tööandjale näidata? See pole ilmtingimata halb, kui tööandja näeb su kasuatajaprofiili Facebookis või su kommentaare mõne vabaaja blogile. Kõik, mida sa teed, on osa sinust. Samas pane tähele, kas on ka midagi, mis võib sotsiaalses meedias sinu vastu rääkida – kommentaarid, mis on ehk vihahoos kirjutatud või isiklikud pildid, mis paljastavad rohkem kui võiks.

3. Otsi värbajaid sotsiaalsetest võrgustikest

Paljud värbamisettevõtted on asunud sotsiaalses meedias oma tööd laiendama. Otsi nad üles ja ole kursis nende tööpakkumistega. Samuti saad nendega otse ühendust võtta või uurida, milliseid inimesi nad kõige rohkem otsivad. Kui sul on võimalus nendega parem ühendus leida, siis on ka suurem võimalus, et jääd neile tööotsijana silma.

Samuti jälgi ettevõtteid, kellest oleksid hea meelega huvitatud. Sotsiaalne meedia annab hea võimaluse olla kursis sellega, millega nad parasjagu tegelevad ja kas nad on ehk huvitatud oma töötajaskonna laiendamisest.

4. Kasuta sotsiaaset meediat oma tugevuste näitamiseks

Värbajatele jääb kindlasti hea mulje inimestest, keda siiralt huvitab ala, millele nad kandideerivad. Seega laienda oma võrgustikku inimestega, kes töötavad samal alal, kui sina tahad töötada – suhtle nendega, küsi nõu ja paku ka oma abi neile. Samuti annab sotsiaalne meedia võimaluse jagada huvitavaid uudiseid sind huvitaval alal ja jagada oma arvamust toimuva kohta. Näita, et oled huvitatud ja kursis sinu ümber toimuvaga ning sinu võimalused palgatuks saada kindlasti suurenevad.

Kas oled ise tööd leidnud sotsiaalse meedia abil? Tead veel mõnda head viisi, kuidas sotsiaalset meediat kasutada töö leidmiseks? Anna teada kommentaarides!

Kui sa pole veel veendunud, et Twitter võiks sulle midagi väärtuslikku pakkuda, siis siin on mõned minu poolsed mõtted Twitteri kasulikkusest.

1. Jälgi inimesi ilma, et peaks nendega “sõbraks” saama

Kui Orkutis või Facebookis saadad sõbrakutse ja oled inimesega ühendatud, siis näed nende informatsiooni ja saad nendega suhelda. Enamasti ei ole võimalik teada nende tegevusest ilma nendega ühenduse loomiseta.

Twitteri puhul on äge see, et võid jälgida peaaegu ükskõik keda ilma, et peaksid sõbrakutse saatma. Enamus Twitteri profiile on avatud (vaid u 10% on privaatsed) ja nii võidki jälgida, mida räägivad kuulsused, meedias kajastamist saanud inimesed/organisatsioonid või lihtsalt inimesed, kellega oled kunagi kohtunud, kuid keda ei tunne veel väga hästi.

Oprah Twitteris

2. Saad ilma vaevata jälgida, mis toimub sinu alal

Kuna Twitteris saad ükskõik keda jälgida, siis saad näiteks jälgida teisi inimesi, kes töötavad samal alal kui sina. See on kasulik, kuna nad võivad jagada oma teadmisi ja ressursse, samuti saad sina jagada oma kogemust teistega. Pikapeale hakkad nägema, kes on sinu jaoks huvitavamad tegelased, võid nendega vestlusi pidada ja kes teab – äkki leiad huvitava tööpartneri või ühiste huvidega sõbra.

Ühele inimesele on üsna raske olla kursis kõige omal alal toimuvaga. Seepärast olen leidnud üsna kasulikuna, et mul on võimalus saada ideid ja viiteid huvitavatele uudistele inimeste kaudu, keda ma jälgin.

3. Jälgi, mis toimub ja mida teised arvavad

Kui oled huvitatud mõnest hetkel toimuvast sündmusest või aktuaalsest teemast, siis Twitteri kaudu on väga lihtne jälgida, mida teised sellest arvavad. Selleks kasuta vaid Twitteri otsingusüsteemi (ehk siis “search” kasti) ja otsi reaalses ajas toimuvaid postitusi sind huvitava teema kohta. Samuti kasutatakse Twitteris palju # märki, mis pannakse mõne sõna ette viidates, et see on just see sama teema, millest teised sama sõna kasutajad räägivad. Näiteks, kui hiljuti olid kohalike omavalitsuste valimised, siis sai jälgida inimeste postitusi sellel teemal, kui otsida sõna #valimised.

Jälgi valimisi Twitteris

Samamoodi saad jälgida ka, mida teised räägivad sinu ettevõttest või brändist, mille heaks töötad. Kas pole mitte hea võimalus näha, mida kliendid tegelikult arvavad? Minu arvates on see mõnel juhul isegi parem kui veebilehel küsitluste läbiviimine.

4. Twitter toetab sinu igapäevaseid tegemisi

Millega tahes sa just tegelemas ei ole, võib Twitter sind aidata informatsiooni kogumisel, levitamisel ja tagasisisde saamisel.

CV-Online Twitteris

Näiteks, kui otsid parasjagu tööd, siis on ka selleks Twitteris suurepärased võimalused. Esiteks on seal päris palju värbamisagentuure ja muidu ettevõtete inimressurssidega tegelevaid inimesi, kellega saad vabalt suhelda. Teiseks on sul võimalus ennast näidata professionaalina, saates sõnumeid oma ala kohta ja suheldes teiste sama ala ekspertidega. Kolmandaks, võid väga avalikult teatada, et otsid tööd ja ka saata link oma CVle.

Otsid endale uut autot? Aga miks mitte tutvuda teiste inimeste arvamusega erinevate automarkide kohta? Samuti saad jälgida, mida tuntud autofirmad Twitteris ise räägivad ja saada rohkem informatsiooni nende võimaluste kohta.

Ford Twitteris

Nii võid Twitterit kasutada pea igas valdkonnas. Pea ainult meeles, et see on siiski avalik suhtlemine. Kui tahad saata privaatset sõnumit kellelegi, siis kasuta otsese sõnumi (Direct Message) saatmise võimalust. Samuti tasub meeles pidada, et kõik, mida räägid ja millest suhtled, annab tervikliku pildi sellest, kes oled ja millest oled huvitatud.

Head tweetimist ja võta ka minuga Twitteris ühendust – @HelenaRebane

Heade Facebooki fännilehekülgede puhul olen pannud tähele, et nendes on:

1. Seinapostitused avaldatud kõikide ja mitte ainult ettevõtte poolt. Juba see määrab, et ettevõte ei räägi seal üksi, vaid annab ka teistele võimaluse oma arvamust sekka öelda;
2. Piisavalt informatsiooni, et ettevõtte sihtgrupid saaksid seda kasutada kas või ettevõtte kodulehekülje asemel;
3. Fantaasiakasutus lehekülje viimistlemisel – fännilehekülge saab teha tõeliselt omapäraseks ja peegeldamaks ettevõtte brändi

Seega siin on mõned ettevõtted, kes on vähemalt minu silmas oma Facebooki fännileheküljega hästi hakkama saanud.

Coca-Cola

Coca-Colat tõin juba varem välja selle blogi sissejuhatavas postituses sotsiaalsest meediast. Nende lehekülje juures on huvitav ka fakt, et see loodi tõeliste fännide ja mitte Coca-Cola enda poolt. Praeguseks näeb see peaaegu 4 miljoni fänniga lehekülg väga kena ja professionaalne välja ja Coca-Cola on arvatavasti vähemalt mingil määral selle loomisega seotud. Aga miks on siis nende Facebooki fännilehekülg hea?

Coca-Cola Facebooki fännilehekülg

• Leheküljele minnes jõuad sa kõigepealt üldlehele, mis on kujundatud Coca-Cola brändile omaselt, tuues välja suurimad uudised ja võimalused Coca-Cola armastajatele.
• Seinapostituste lehekülg on täis fännide postitusi, mida on nii palju, et korraga näeb vaid viimase 12 tunni sees postitatud teateid. Samas ei ole mitte ühtegi postitust Coca-Cola poolt.
• Lisaks tavapärastele fännilehekülje elementidele on nad ka sisestanud kommunikatsioonivoo, mida nad peavad oma jälgijatega Twitteris.
• Diskussioonide alt leiad aktiivseid vestlusi, mida peetakse nii fännide seas, kui ka küsimusi, mida esitatakse Coca-Colale.

Fännilehekülje loojad Dusty ja Michael tegid ka video sellest, kuidas lehekülg loodi:

Audi

Automaailmast võiks välja tuua Audi, kes on samuti kasutanud ära väga erinevaid Facebooki võimalusi oma fännidega suhtlemiseks. Üle 300 000 fänni saanud Audi osaleb ise aktiivselt suhtluses ja on teinud kõik selleks, et nende (potentsiaalsed) kliendid saaksid ettevõtte kohta rohkem teada ja oma autokogemust jagada. Mis Audi lehekülje heaks teevad:

Audi Facebooki fännilehekülg

• Fännileheküljele minnes jõuab külastaja kõigepealt Audile omapärase kujundusega leheosa juurde.
• Seinapostitustes on nii Audi enda kui ka fännide postitusi.
• Audi kasutab lehekülge ka uuringu tegemiseks, mis annab neile ülevaate Facebooki fännidest.
• Mitmes kohas on võimalus soovitada Audile, mida võiks teisiti teha, mis teeb Audist oma tarbijatele väga avatud ettevõtte.
• Facebooki lehel näitab Audi ka oma sotsiaalset vastutustundlikkust, annetades heategevuseks raha.
• Lisaks on fännileheküljel mitmeid muid võimalusi ära kasutatud – videod, märkmed, võimalus kutsuda sõpra liituma jne.

Microsoft Windows

Microsoft paistab ära kasutavat kõik võimalused, mis neil sotsiaalses meedias on – vähemalt fännilehekülge nad häbenema ei peaks, kuigi seal on vaid veidi üle 100 000 fänni, mis on paljude teiste lehekülgedega suhteliselt tagasihoidlik.. Nii nagu teisedki head fännileheküljed, suhtlevad nad oma külastajatega mitmel viisil ja kasutavad ka seda võimalust tagasiside saamiseks. Miks nende fännilehekülg hea on:

Microsoft Windows'i Facebooki fännilehekülg

• Erinevalt Coca-Colast ja Audist maandub külastaja otse seinapostituste lehele, kuid kuna see annab kohese microsoftiliku mulje ja fännid suhtlevad seal aktiivselt, on üldimidz väga hea.
• Nad kasutavad Facebooki küsitluste läbiviimiseks ja saavad olulist informatsiooni oma klientide tarbimisharjumuste kohta.
• Seal on informatsiooni selle kohta, kus saab veel Microsofti tegemisi jälgida.
• Fännid saavad luua ja osaleda diskussioonides, näiteks arutatakse seal, kumb on ikkagi parem – kas Microsoft või Apple?
• Microsoft kasutab lehekülge ka oma eripakkumiste välja toomiseks ja uuemate toodete tutvustamiseks.

Philips

Elektroonikamaailmast võiks välja tuua Philipsit, kes on samuti olnud edukas oma fännilehekülje püstipanekul, omades üle 10 000 fänni. Leheküljel saab tutvuda Philipsi viimaste  leiutiste ja projektidega. Philips osaleb ise aktiivselt vestluses ja fännid on samuti aktiivsed kommenteerima ja ka küsivad rohkem informatsiooni erinevate uute toodete kohta. Kuigi Philips ei ole aktiveerinud diskussioonide osa oma leheküleljel, siis üldmulje ettevõttest on üsna hea ja usun, et fännid saavad piisavalt osaleda ka seinapostituste kaudu. Mõned asjad, mis Philipsi fännilehekülge iseloomustavad:

Philipsi Facebooki fännilehekülg

• Nagu Microsofti lehekülgki, maandub lugeja koheselt seinapostituste lehele, mille Philips on teinud keskses kohas oma fännilehel.
• Philips osaleb ise aktiivselt, tuues välja ettevõtmisi, mis nende fänne võiks huvitada ja vastates külastajate küsimustele ja kommentaaridele.
• Philips kasutab fännilehekülge ka kampaaniatest teavitamiseks.

Mida arvad nendest lehekülgedest? Mis sinu arvates teeb hea fännilehekülje? Kas oled märganud mõnda head fännilehekülge Facebookis? Anna ka teistele teada kommentaarides!

Autor: Matthew Bowden, www.digitallyrefreshing.com

Sotsiaalse meedia nimi iseenesest juba vihjab, et selle kaudu saab sotsialiseeruda, suhelda. On olemas aga mitmesugust suhtlemist ja mulle meeldib seda liigitada lihtsalt aktiivseks ja passiivseks suhtlemiseks. Aga miks siis ja mis vahe neil on, kui sa tahad näiteks kasvatada oma isiklikku või ettevõtte brändi?

Aktiivne suhtlemine tähendab minu jaoks, et inimene/ettevõte suhtleb aktiivselt ja ei ole vaid kuulaja rollis, vaid on valmis ka endast panuse andma vestluse kvaliteeti. Samas suheldes ei peaks jagama vaid oma informatsiooni, vaid astuma dialoogi teistega. Mitte keegi ei viitsi ju vaid lugeda kellegi sõnumeid, mis neile korda ei lähe või millega nad ei oska ennast seostada.

Passiivseks suhtlemiseks kutsun ma sellist suhtlust sotsiaalses meedias, kui informatsioon on olemas ja kasuataja on kõigile nähtav, kuid ei pea aktiivset vestlust teistega. Sellegi poolest on võimalus selle inimese või ettevõttega ühendust luua ja rohkem informatsiooni saada. Pigem tekib aga vestlus sel juhul siis, kui see algatatakse kellegi teise poolt.

Kui ma ütlen aktiivne ja passiivne suhtlus, siis ei mõtle ma automaatselt, et aktiivne suhtlut on hea ja passiivne halb. Kindlasti arvan ma aga, et aktiivse suhtlemisega jääd rohkem silma ja saavutad enam, kui sellega just liiale ei lähe. Minu tähelepanekute põhjal on siin seega paar soovitust:

1. Ära keskendu vaid enda reklaamimisele – mõtle sellele, mis su lugejatele/jälgijatele on huvitav. Kui sa näiteks müüd autosid, siis pole mõtet rääkida kogu aeg autode rehnilistest omadustest, päeva parimatest pakkumistest jne. Miks mitte rääkida seiklustest, mida need autod võimaldavad ette võtta või lahedatest juhtumitest autoga, mida kliendid  on kogenud?
2. Kui tahad läbi viia kampaaniaid sotsiaalses meedias, siis nõuab see aktiivset suhtlemist. Kampaania sotsiaalses meedias ei ole päris sama, mis traditsioonilises meedias, kus rõhutatakse vaid samu sõnumeid, vaid sõltub ikka suhtlemisel ja klientide vajadustele vastamisel.
3. Ära ürita aktiivse suhtlemise hoos kontrollida oma brändi, sest see on sotsiaalses meedias võimatu ja kui su kliendid saavad aru, et sa üritad seda teha, siis tõukab see neid pigem eemale. Selle asemel peaksid panustama oma brändi edendamisele – jää kindlaks sellele, kes oled ja tee kindlaks, et paistad ka sellisena välja.
4. Mõtle terviklikult ja tee sotsiaalses meedias suhtlemisega ligipääs oma brändile lihtsamaks. Kui sul on võimalus suhelda otse oma klientidega, siis peaks mõtlema ka läbi, mis on selle roll kogu ettevõtte klienditeeninduse süsteemis. Kui uudised levivad sotsiaalse meedia kaudu kiiremini, kui kunagi varem, siis peaks ka läbi mõtlema, milline on sotsiaalses meedias suhtlemise roll kogu turundusstrateegia välja töötamisel ja meediaga suhtlemisel. Seega ära võta sotsiaalses meedias suhtlemist muudest tegevustest eraldi seisvana.
5. Ka vaikus on osa suhtlemisest. Sotsiaalses meedias suhtlemine nõuab järjepidevust ja kui sa ei suuda seda jätkata, võib see negatiivse mulje jätta. Vaikus peale pikka aktiivset suhtlemist võib kuulajad jätta teadmatusse, seega oleks hea seada sobiv intensiivsus algusest peale, millega suudad kindlasti suhtlemist pikemat aega jätkata.
6. Ka passiivse suhtlemisega saab edasi anda vajalikke sõnumeid ja head muljet. Kõige esmasemad asjad, mida minu arvates peaks kommunikeerima, on a) millega on tegu (millist toodet/teenust pakud)  ja b) kuidas on võimalik kontakti saada (s.h. toodet/teenust osta). Tundub suhteliselt elementaarne, kuid samas tundub, et paljud ettevõtted kipuvad seda unustama.

Põhiline on, et valid endale sobiva suhtlemise intensiivsuse ja lood kontakte, mis loovad tegelikku väärtust. Ole kasulik oma lugejatele ja ka nemad saavad kasulikuks sulle.

Kui sul on veel midagi lisada siia nimekirja, nõustud või vaidled vastu, anna teada kommentaarides.